If you're going to be bad
…be bad with purpose. Otherwise you're just not worth forgiving. - Damon Salvatore
…be bad with purpose. Otherwise you're just not worth forgiving. - Damon Salvatore
kui ise avastada, et ma tegelt tahan inimestelt täpselt seda, mida ma tahan. ja nii palju ja nii kui kaua, kui ma tahan. ja siis ma lähen ära. me kõik teeme seda, aga keegi ei tunnista ju. see muudab mängu veits. ja karm osa on see, et teistel inimestel on
väita mulle, et minust ollakse huvitatud, aga siis edasi nagu ei anta eriti elumärki. ja siis ilmutakse välja ja öeldakse: i had better to do, aga kuidas läheb? ja siis kui ma üritan selgitada, siis ma olen kontrolliv. vb on see okei, aga ei tundu nagu. ja ma ei soovi,
mhm. https://www.travelalaska.com/explore-alaska/articles/all-about-iditarod
ma arvan, et see oli ikka suht minu karjääri alguses, kui ma hakkasin aru saama, et internetis oma nime ja näoga ringi toimetamine võib olla üsna otseselt ellujäämise küsimus. nimelt noore personalijuristina tuli mul lahendada olukorda, kus üks inimene, kelle töö eeldas teise inimese kaitsmist, oli sotsiaalmeedias laikinud postitust, mis
leidsin selle luuletuse enda 2010. aasta blogipostitusest. loen seda täna hoopis teisiti. a man of words and not of deeds is like a garden full of weeds and when the weeds begin to grow it’s like a garden full of snow and when the snow begins to fall it’
ei tea, millal minust sai inimene, kellel on homme rahvatantsutrenn ja kes, vähemalt hetkel, kavatseb sinna ka minna.
täna peatus inimene, et tere öelda. täitsa niisama. ta oli autoga. ei tahtnudki midagi. ja läks edasi. viisakas.
ma ei tea, kust maalt ma sain aru, et siin võib olla midagi. siin selles täiesti võrratus kaoses. mu elu on kohati nii absurdne, et mu ainus küsimus on “is anyone seeing this”. ja siis teisalt on mõni hetk nii hingematvalt kaunis, et kui ma ka kunagi ühtegi hingetõmmet enam
ma ei ole täna päris kindel, kas mul on neli looma või viis. sügise alguses ootamatult saabunud ja räbalavõitu kassititte pole juba mõnda aega näha olnud. hakkas nagu looma juba ju. vist mitte. äkki tuleb tagasi ikka. ja ei ole maja all surnud. see kassitittede jaotamise süsteem on veits vigane,
maale kolimine päästis mu elu.
see viimase ringi tunne. sellist teist pole.
asi, mida ma tean: ma olen elus ja olemas. see on bioloogiline fakt. ja siin on nagu kaks varianti: elada või surra. täpselt selles järjekorras, muide. üks suurimaid vabadusi saabuski minu jaoks siis, kui ma mõistsin, et see on minu elu. ja ma võin selle faking lõpetada, kui ma tahan.
mulle meeldis mu abikaasa võime leida mulle patsikumme täiesti müstilistest paikadest. mina: aam patsikummi oleks vaja vms. tema: oot, ma nägin, et kuuri vasaku nurga juures vedeles üks. ok, bro. täna mul oli vaja kahte kiirkinnitust (stripes, nipukas whatever). mulle meenus, et suure tee ääres vedeles üks. seal oli teine
ma oskan ainult aguliarmastust. aga ma oskan hästi. öö on pime. jah. kõiki me käike valgustavad huntide kihvade läiked. #metsakutsu
kaks soovi. start. ja finish. ja mitte temu versioonid. palun.
mulle tundub, et kõik, mis mu elus on, ma olen pidanud ühel või teisel moel välja teenima. sp ma neid enam ei tahagi.
ma ei mäletagi, millal ma viimati taldriku tühjaks sõin. ja ma ei pidanud end isegi sundima. progress vist.
ma olen end üksindusse ravinud. ma ei kurda tho. enam.
ma arvastasin, et ma väga ei hooli enda elamise ega selle ümbruse koristamisest. pole kunagi hoolinud tegelt. i did it for the show. ja tundsin end seda tehes laisa ja saamatuna. sest omg kui keegi näeb. aaaga kui keegi ei näe? kui mina ei lase inimesi lihtsalt sisse oma elamisesse,
tiktok on ikka üks lahe koht. kui õige algoritmi peale hüpata. täiesti võõras inimene. mehhikost vist. ja ta on süüdimatult laikinud, repostinud ja kommenteerinud pea igat minu videot. ka neid, mis on ebaõnnestunud. parimaid aga suisa mitu korda. ta elab kaasa ega häbene seda. ma tunnen seda. ja see on
ma olin 13, kui ma vist hakkasin aduma, mis on surm. et inimene ühel päeval on ja siis teda enam pole. metanoolitragöödia. nimelt elasin ma tollal pärnus ja pigem mitte just eriti prominentses linnaosas. tegelt oli seal sitaks lahe. kuni enam ei olnud. mu sõbrad hakkasid oma vanemaid kaotama. või